Jõulud on kingitus, mis eelneb kõigile teistele kingitustele. Ülejäänu on puhas boonus. Kõige konkreetsem kingitus on pipargoogi maitse, glögi lõhn, verivorstid, hapukapsas, päkapiku jäljed lumel, teadmine, et kevad ei ole kaugel, teadmine, et lumest saab ehitada ehitisi ja lumememmesid, teadmine, et sa oled oma vanemate jaoks ikka veel laps, olgu sa 12 või 50.
Kõlavad akordid ja sõbrad. Varased verivorstid detsembri alguses. Ma ei tea mitu pudelit veini siia toodi. Ja maalt vanaema juurest toodud spetsiaalset sõstrkonjakit, enda tehtud. Kõik on ümber suure laua. Üks meist on diivanil ja loeb fotoajakirja. Teine kirjutab käesolevat lugu. Üks tegi just teisele musi. Need olid ühed teised üks ja teine.
Üks meist paigutas just meetri kõrguse lauamängude virna eest, et teised pääseksid mööda käima. Naer kõlab. Selline detsembri algus. Väike ärevus on ka. Kõik, kõik meist loodavad, et homme on sussi sees midagi. Mulle meenus täna, et ma ei olegi veel sussi aknale pannud. Seda lootuse ja armastuse vajaduse märki. Armastavad inimesed on nii ilusad. Nii hea on neid vaadata. Meid kõiki vaadata.
Kaminas põleb tuli väga tormakalt, õhurõhk on kõrge. Kaks kala akvaariumis on samasugused kui kogu eelneva aasta. Ega nad meelega. Neil lihtsalt ei ole jõule. Meil on. Meil on.
(Kui ka Sina midagi kinkida tahad, kiika http://www.muudamaailma.ee/)
No comments:
Post a Comment