Kokkuvõtteks

Jõulud on meie aeg.
Jõulud on kingitus, mis eelneb kõigile teistele kingitustele.
Jõulud on jadamisi külastusi, hulgakesi huikamisi ja jaokaupa sekeldusi.
Jõulud on midagi salapärast, mis lahvatab siiraist silmist, kisub südame härdaks, kannab suudlused suule - muudab inimese inimeseks.
Jõulud on hea lõhnaga.
Jõulud on. Aga tunne on kuskil rändamas...
Jõulud on sõprus
Jõulud on vastus.
Jõulud on tulekul.
Jõulud on kulinaarne aeg.
Jõulud on puhkus.
Jõulud on aeg loominguks.
Jõulud on üks suur mõistatus.
Jõulud on pilte täis.
Jõulud on aeg, millal ma tahaksin kõige rohkem üksi olla.
Jõulud on aeg, et kaduda.
Jõulud on kinkimine.
Jõulud on kingikotist armsate asjade leidmise aeg.
Jõulud on aeg teha kinke!
Jõulud on mõnusalt unised, uniselt mõnusad on Jõulud
Jõulud on verivorstid.
Jõulud on tilisev-kõlisev melu, mille taustaks meeleolu rahulik.
Jõulud on kohe valmis.
Jõulud on igal aastal erinevad.




Aitäh Teile kõigile! Nii Teile, kes Te tegelesite loomisega ja ka Teile, kes Te tegelesite lugemisega!

Ja kui siin on veel keegi, kes midagi ei ole kirjutanud (mõni vast ikka on), siis nüüd on Teie kord! Kirjutage ükskõik mida ja ükskõik kuidas, peaasi, et oleks mõnuga kirjutatud ja aus. Kas endale või sõbrale või sahtlisse või suisa siia blogisse. Luban, et hakkab hea. 

P.S. Kui on huvi sellele samale lehele kirjutada, siis uku.talmar@gmail.com aitab Teid.

... (Anna Kristin Peterson)

Jõulud on igal aastal erinevad. Paindumatud traditsioonid alati ikkagi natuke painutatud. Samade vormidega tehtud piparkoogid ikka veidi teistsugused. Justkui sama perekond on ikka mõne uue liikmega.

Jõulud pole kunagi samad, miks oodatakse siis, et jõulutunne alati sama peab olema?
Kui tänavustel jõuludel pole sama tunnet, mis eelmistel, siis miks see tunne, mis tänavu on, on millegi pärast halvem?


(Teile kõneles filosoof Peterson)

Jõululoome

Jõulud on kohe valmis.
On tarvis veel ainult hetkeks silmad sulgeda. Või tegelikult võib lubada silmadel täitsa rahulikult pikemaltki puhata, sest ärgata ei ole vaja, vähemasti mitte mingil kindlal kellaajal. Need hommikud ilma äratuskellata on ülimalt vajalikud ja ääretult mõnusad. Keha saab akud lõpuni täis laadida ja meeleolule teeb see ka imesid, kui ei pea end voodist välja venitama.
Kui hommik lõpuks kuskil keskpäeva paiku koidab, on see ka kuidagi kuldsem ja soojem, kui muidu. Ehk on see vabaduse helk.
Hommikused toimetused tehtud, saab hakata õhtuks valmistuma. Road vajavad valmistamist, pakid pakkimist, kodu koristamist ja jõulud loomist.
Kui vähegi lund on, siis võiks kindlasti vähemalt korra päeva jooksul lund rookimas käia. Teeb põsed punaseks ja tekitab õhtuks isu, mida, nagu me teame, on hädasti vaja. Ja hea on olla, kui näed, et oled oma kätega midagi ära teinud.
Vahepeal, kui juhtub veel kodust kaugemale asja olema, saab nautida peaaegu seiskumiseni aeglustunud linnapilti. Nagu linn puhkaks inimestest välja.
Pimenedes tasub kindlasti süüdata parajal hulgal küünlaid. Soovitavalt kaneeli- ja mandariinilõhnalisi. Muidugi aroomialaselt parima tulemuse saab eelpool nimetatud komponentidega rikastatud hõõgveini soojendades, kuigi mandariini võiks sel juhul apelsiniga asendada. Mandel ei oleks ka üldse mitte halb valik. Igal juhul on jõuluroogade lõhnad jõulude koostisosana asendamatud.
Kui kuusk on veel ehtimata, siis nüüd on selleks veel viimane hetk. Meie pere eelistab kuldset ja punast, mis on ka mulle isiklikult väga esteetiliselt nauditav. Ja kui Teil on kellukesi, siis riputage need võimalikult madalate ja väljaulatuvate okste peale, nii on neil kõige suurem tõenäosus tiniseda ja sellega mõnele inglile Tema tiivad kinkida.
Kui kõik tegemised tehtud, võib diivanile maanduda ja mahedat muusikat kuulata ning oma tööde vilju nautida. Varsti saab sööma hakata ja siis jääb üle ainult jõuluvana oodata, tulgu Ta siis täitsa isiklikult kohale või peitku kingitused öö jooksul kuuse alla.
Mina arvan, et sel päeval võtavad nii jõuluvana kui ka päkapikud endale aega, et lihtsalt olla ja vaadata, kuidas inimesed endale vaikselt jõulumeeleolu tekitavad. Tasub meeles pidada, et kuigi vana habemik ja Tema käsilased on väga võimekad, siis nemad on üldiselt rohkem transpordi ja logistika peal. Lõppkokkuvõttes loome me oma jõulud endale siiski ise.



(Kui jõulud loodud ja heatahtlikkust ning abivalmidust veel jätkub:)
http://helpsilvia.wordpress.com/

Kummaline (Grete Jürgenson & Uku Talmar)

Jõulud on tilisev-kõlisev melu,
mille taustaks meeleolu rahulik.
Täitsa hää näib see va elu,
kui ühinevad meeldiv ja imelik.
On tasa.

Kui koos mängma hakvad
jõulukellad valged.
Kui mängmast nad lakvad.
Kui punavad me palged.
On pakane.

Päkapikud toredaid pakke peitvad.
Öö katab nende sammud.
Ainiti me pilgud otsivad,
ent nägemata jäävad need käigud.
On öö.

On öö, mil juhtuda võib imesid,
on öö, mil sündmusi võib tulla häid.
On öö, mil nimetame nimesid,
mis aastaid sassi ajavad me päid.
On suudlused.

Sellistel öödel aega on lõputult,
hommik, see näib ilmvõimatu.
Aega me veedame muretult,
homsele mõelda on mõttetu.
On aeg.

Kindel aeg on meile antud
ning targalt kasutades seda,
saame unelmate randa kantud
selle, keda armastame. Armastame teda.
Me armund tundesse.

Seda tunnet ei tekitanud lumi,
sest seda meil veel polegi.
Seda tunnet ei tekitanud uni,
sest seda ei ole ja ei tulegi.
Öö armund meisse.

On jõulud. Tilisev-kõlisev melu,
mille taustaks meeleolu rahulik.
Täitsa hää näib see va elu,
kui ühinevad meeldiv ja

Kummaline....

... (Raul Talmar)

Jõulud on verivorstid.
Jõulud on kuused.
Jõulud on kingipakid.
Jõulud on jõulupeod.
Jõulud on jõuluvastuvõtud.
Jõulud on jõuluekskursioonid.
Jõulud on jõulukontserdid.
Jõulud on jõulumüügid.
Jõulud on jõuluvanad.
Jõulud on päkapikud.
Jõulud on palju punast.
Jõulud on glögi.

Kus on jõulud?



(Senikaua, kuni jõule otsite, saate Tallinna Lastekodu toetada:
http://www.tallinnalastekodu.ee/client/default.asp?wa_id=426&wa_object_id=1&wa_id_key= )

Jõuluöö

Jõulud on mõnusalt unised      uniselt mõnusad on Jõulud
Jõulud on unised                                       mõnusad on Jõulud
Jõulud on                                                                       on Jõulud
Jõulud                                       öö                                       Jõulud
Jõulud on                                                                       on Jõulud
Jõulud on unetud                                        põnevad on Jõulud
Jõulud on põnevalt unetud        unetult põnevad on Jõulud




(annetada võib siia võib annetada:
http://www.varjupaik.ee/kingi-varjupaigaloomale-paremad-joulud )

Ettepanek (Sebastian Talmar)

Jõulud on aeg teha kinke! Sellepärast otsustasin mina täna mitte kirjutada, vaid teha hoopis ühe ettepaneku.
Nimelt, kuna mina ei tea päris täpselt, kui palju inimesi seda saiti vaatavad ja kui paljud mind tunnevad, siis mõtlesin teha katse. Ehk siis esimesele inimesele, kes mind enne jõule üles leiab, kallistab ning salasõna ütleb, kirjutan ma kirja! Oma käega algusest lõpuni... võib olla isegi sulepeaga! Ja saadan selle jõuluks teele. Mõtle, kui tore oleks leida jõulu ajal postkastist üks kiri! Mina pole küll ammu saanud!
Kui see inimene on selgunud, võiksin ma tema lahkel loal ka tema nime siia üles panna ja see inimene võiks  jätkata mängu, kuid see on juba läbirääkimiste küsimus...
Mäng on lihtne ja kaotada pole ju midagi! Ühe hea sooja kalli saab igal juhul...
Jään põnevusega ootama...

P.S salasõna on „Ma nägin su postitust!“

Jõulud on kingikotist armsate asjade leidmise aeg (Inger Kitt)

Kallis Jõuluvana!

Siin olen mina, Inger. Kas mäletad Sa mind veel? Tean, et olen lootusetult hiljaks jäänud Sulle kirjutamisega, kuid loodan, et katki pole miskit. Ma mõtlesin ja mõtlesin. Siis mõtlesin veel natukene ja panin kirja mulle armsad asjad, mida see aasta kingikotist leida oleks hästi tore:

Üks pai.

Kaks mandariini.

Kolm viisikest mida sõbrale laulda.

Neli kallistust.

Viis unustamatut hetke.

Kuus armastust täis pilku.

Seitse piparkooki.

Kaheksa minutit julgust, et öelda kui tähtis Sulle keegi on.

Üheksa ilusat mõtet mida jagada.

Kümme laia naeratust, mis silmad särama panevad.

Luban, et hoian kõiki kinke hästi lähedal oma südamele ja ei lase midagi nendega juhtuda. Ole tubli ja peatse kohtumiseni!

PS! Kuulsin, et sul on väike külmetusepoiss. Panin kirja vahele vanaema nurmenuku teed. See teeb Sulle head. 

(Annetuslink: http://www.varjupaik.ee/anneta)

jõulud on kinkimine

Jõuludel me kingime. Ja ma olen väga ärev, sest jõulud on varsti käes ja mul ei ole paljudele veel kingitust. Ja üldse on kingitustega mingi teema, mida ma ei mõista. Tihti öeldakse mulle, et minule on keeruline asju kinkida, sest mul on juba kõik olemas mida ma vajan. Tõesti, ma pürin alati edasi ja kõik, mida selleks vajan on mul juba endal soetatud, või kui ei ole, siis on see liialt kulukas, et seda kinkida. Aga see on ju puhas pragmaatika. Ja minu kohta kõneleb see, et inimesed näevad mind pragmaatikuna. Ja kui ma ise kingitustele mõtlen, inimestele, kellele kinkida, siis mõtlen samuti, et mida neil vaja on. Kui veider. See on nagu kohustus kinkida midagi, mis on vajalik. Sest muidu on häbi ja paha tunne, et kingitus ei meeldi. Kuidas see üldse võimalik on? Kinkimine ei ole ju selleks. Ja mina ise olen mitu korda tundnud nii, et kingitus ei meeldi mulle. Tõesti olen. Kui veider.

Aga kui ma sellele mõtlen, siis üks kõige vaimustavamaid kinke, mille ma olen saanud, oli 12 klassi lõpus. Üks imeline inimene kinkis siis mulle kivikoti. Mul oli kirjanduseksam tulemas ja ma olin üsna ärev. Ta võttis siis kartulikotiriiet, õmbles sellest väikese koti ja pani sinna kivi sisse, kaunistas koti pealse nööridega ja kuivatatud lilledega. Kui ilus. Ja ta tegi mulle neid kingitusi koguaeg. Ta tegi need ise. Ja kui ilusad need on.

Me otsustasime perega eelmise aasta lõpus, et ei tee teineteisele kingitusi, siis tulevad kuidagi pinged maha. Juhtus see, et me tegime ikkagi teineteisele kingitused, aga väikesed asjad, sellised, mis meid igaüht peegeldasid ja mis tõesti rõõmsaks tegid. Naljakas olukord. Kinkima ei pidanud midagi, aga kõigil olid ikkagi kingitused. Meil ei olnud enam kohustust kinkida ja sellest tingituna tahtsime kinkida. Ja siis ei saa olla pettunud, siis ei saa mõista kinkimist kui mingit supermarketi rahavoolu.

Ja samal ajal kui ma seda teksti siin kirjutan, tunnen, et selline kinkimine, selline tõeline kinkimine, avas meis endas midagi olulist. See avab, sest me peame siis kellelegi teisele mõtlema, kinkimiseks mõtlema, ja siis peame avama ennast. Ja see on hea tunne. Ja seda on kingituses tunda. Selleks peab inimesele mõtlema.

See vist ongi kinkimine eks? Teistele mõtlemine. Tundub. Ma siis mõtlen. Teistele.

Kui sa tahad head teha, siis mõtle maakerale ja hakka prügi sorteerima.

Mõtteid kaduvatest inimestest

Jõulud on aeg, et kaduda.
Vaadata eemalt ja aduda.
Mõelda: küll kodus olla on hea
ja äkki kadudes tegime vea?

Kuid oma vigadest me õpime palju
ja neist saab alati parimaid nalju.
Ärgem kartkem proovida, eksida,
me pole loodud, et teistele meeldida.

Kui kaome, siis oleme endaga üksi.
Seda ei asenda siin ilmas miski.
Hirmus on, jah, aga vajalik ka,
sest teisiti ennast tunda ei saa.

Selleks me peamegi kaduma,
et võiks vaikselt hakata aduma:
kõik, mis juhtus, oligi hea
ning selles kaheldes teemegi vea.



(Väärt ettevõtmine: http://www.dharma.ee/?pid=11&lang=2)

Miniatuur jõuluvaikusest (Sanna Kartau)

Jõulud on aeg, millal ma tahaksin kõige rohkem üksi olla. Mitte kellegagi rääkida ja mitte süüa kõige keerulisema marinaadiga seapraadi. Ma ei tahaks teeselda rõõmu kinkide üle, mis mulle tegelikult ei meeldinud või naeratada lihtsalt selle pärast, et jõuludel ei tohi keegi kurb olla. 

See, et keegi kurb ei tohiks olla, ongi nähtavasti põhjus, miks ma siis kõige kurvem olen. Ja see õnnetus tuleb, ma usun, sellest, et jõulud on aeg, mil tegeleda sisekaemusega. Vaadata tagasi natukene, mõelda tulevikule. Mõelda endale ja mõelda teistele. Vähem rääkida ja rohkem kuulata.

Ma tahaksin alati tegelikult kirikus käia ja surnuaial ringi vaadata. Süüdata küünlaid ja kaugustesse, pimedusse vaadates mõtelda, et elu on nii lühike. Viivu pikkune. Jõuda järeldusele, et iga hingetõmme külmas, aga pühadust täis kirikuõhus on samm lähemale igavikule ja kõige suurem kingitus, mis olla saab. Ja siis tuleb pisar silma kõigest sellest härdast ja ilusast.

Siiski ei ole sõnu vaja, aga äkki võtab keegi kallis mu käest kinni, pigistab. Ja me oleme koos oma üksinduses, ja jõulud on siiski kohal oma kõige õigemas ja ilusamas kujus – armastuses.

(Siit saad panustada ühele parimatest algatustest inimajaloos:

http://wikimediafoundation.org/w/index.php?title=WMFJA085/et&utm_source=donate&utm_medium=sidebar&utm_campaign=20101204SB002&language=et&uselang=et&country=EE&referrer=http%3A%2F%2Fet.wikipedia.org%2Fwiki%2FEsileht )

jõulud on pilte täis

Kaminaõhtu,
koer istub laua all,
külalised läksid.

Mart tuli koju,
ema tuli parajasti tema toast välja,
ütles, et vahetas padjapüüri

Kingitused on kuuse all,
kuju järgi ei tea kunagi,
kingitused ise ka ei tea, mis nad on.


Mul on kaks sussi akna peal
üks suur ja üks väike
täiesti arusaamatu

Jõudsin linna,
lund sadas,
nii ilus oli

Nii uhke tunne on,
olen hea laps olnud,
tea kas kingitusi tuleb!

Koerad hauguvad,
naabrimees tuleb jälle,
iga aasta ta käib, veider kuju.

Tund aega kelgutasime,
mandariinid maitsesid siis nagu nektar
ja mina olin mesilane.

Sõprus on õhus,
kingin sulle oma usalduse
universum on lõputu.

kuskil purskab laavat,
mina avan kingitust
ja mõtlen õunapirukast

aita maailma: http://mondo.org.ee/

Jõulutertsiin

Jõulud on üks suur mõistatus.
Eriti, kui oled alles unine ja väike
ning sokis jälle ootab üllatus.

Maagia algab, kui loojub päike.
Päkapikud, need sellid imelised,
kuis peidavad nad oma käike?

Oh need noorpõlve jõulud imelised!
Paraku nende lummus aegamisi haihtub.
Ime kaob ja jäävad vaid kingitused.

Maailm mõnda aega nukker tundub,
ent lakkab trööst ja kurbus üsna pea,
kui kuuled last, kes emale lausub:

"Täna oli soki sees šokolaad hea.
Kuidas see sinna sai - mina ei tea!"

Suur on Su rõõm ja lai on Su naeratus:
kellegi jaoks taas jõulud on mõistatus.



(Kui tahad ka ise kellelegi jõuluüllatuse teha, võid alustada näiteks siit: http://www.naerataometi.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=55&Itemid=60&lang=et)

Sünopsis (Ott Ojamets ja Uku Talmar)

Jõulud on aeg loominguks.

Meil kõigil on vaimustav oskus mõelda välja maailmu ja olukordi, mida näiliselt ei ole. See on küllap meie kõige ulatuslikum võime. Ja kui sellesse uskuda, siis saab kirjutamine kõige olulisemaks. Kirjutamises näeme me ennast, mõistame teisi ja jäädvustume sõnades. See on meeletu vabadus.

Me avastasime end keset kirjandusmaastikku. Tasapisi hakkas meie maailm koosnema süžeedest, tegelastest, repliikidest ja stseenidest. Oli ainult üks mõistlik viis sellele olukorrale läheneda: me kirjutasime raamatu.

(Raamat "Kaks tüüpi kirjutavad" ilmub peatselt! Kui soovid kirjandust kohe toetada, siis vaata: http://www.kirjandus.ee/index.php?page=12&lang=2)

Uniselt hiline jõuluhaiku(tanka) (Uku Talmar)

Jõulud on puhkus
Eriti pühapäevad
Siis magatakse
(Lill ajab juured kivvi
Looming võitleb unega)


(http://joulupuu.jcitallinn.ee/)

Veel kulinaarseid mõtisklusi (Grete Jürgenson)

jõulud on kulinaarne aeg.

täna mina otsustasin:
hakkan õige kokkama!
võtsin kätte, panin potti
tassikese kuuma vett,
tsipa soola, õli kah,
ja makarone keetsin.

hiljem seedides ma
lebasin, elust mõnu
tundsin taas ja tuli mõte:
hakkan õige küpsetama!

palun endal saata muna,
toorest juustu ja veel võid.
vahukoorega neid segan,
suland šokolaadi sisse lõin
mune tervelt kolm.
klopin läbi, ahju panen,
Lawsoni Nigellana end tunnen.
(teate küll, see inglismann,
kes telekas teeb toite
kõige uhkemaid ja nendega
siis justkui vahekorda astub.)
nii hea mul paistis
valmiv Kook.

veetnud tunni painetes,
(kas ehk kuumus on tal piisav?
on tal vormis lahkelt ruumi?
kas ka keskelt küpseks saab ta?)
viimaks eemaldasin kaku
ahjutule paistusest.

ei noaga lõigatagi julge,
lähen tal siit ja sealt.
viimaks sisse lõikan
tagumise kandi pealt!

noh, ei sellest taha pajatada,
mis koogist, minust hiljem sai.
kook on kõver, ei küpsend pole
korraliselt, seest on vedel,
suhkrut vähe, ent soola olnuks
vaja vähem.

pettund, õnnetuna istun
oma uhke koogi taga.
tassi kohvi endal teen ja
TA OTSE VORMIST, LUSIKAGA,
VEDELANA, HÕÕGUVKUUMALT,
organismi omal
sisse ajan.

jõulud on ju kulinaarne aeg.

(Kui tuju hea ja kõht täis, siis sooritage ehk üks annetus: http://www.laanlane.ee/article/anneta-haapsalu-lastekodu-heaks)

Kinkida I (Mikk Grīns)

Jõulud on tulekul.

Pimedus, vaikus. Kõlab telefoninumbri sisse vajutamise jada. Siis heliseb... heliseb.

[Gümnasist 1] võtab vastu Jaa, hallo?

Vaikus.

[Gümnasist 1] Halloooo?

[Gümnasist 2] Aa, kuuled mind?

[Gümnasist 1] Kuulen.

[Gümnasist 2] Čau!

[Gümnasist 1] Čau.

[Gümnasist 2] Mis teed?

[Gümnasist 1] Njaah. Vaatan mingeid napakaid videosid ja surfan niisama. Teadsid, et on olemas sellist liiki ahvid, kes teevad välgumihkliga tuld? 

[Gümnasist 2] Hah, ei teadnud.

[Gümnasist 1] Aga peaks ju muidugi õppima. Meil on homme kontrolltöö, teadsid eks?

[Gümnasist 2] Naerab Ei. Ups.

[Gümnasist 1] Noo näed. Mis ise?

[Gümnasist 2] Tead, sellepärast ma helistangi. Üritan mõelda mis kinke inimestele osta ja sa pead mind aitama sellega. 

[Gümnasist 1] Okeei...Päris mitu nädalat on veel jäänud ju.

[Gümnasist 2] Jaa, on, aga eelmine aasta ma ootasin nii kaua ja siis ostsin viimasel hetkel nii õudsalt sitad kingid kõigile. Mul oli pärast nii piinlik. Ema tegi näo, et pole siin midagi imelikku, aga Teele vaatas mind siukse pilguga...

[Gümnasist 1] Heh, hea küll. Aga on sul mingeid ideid?

[Gümnasist 2] Ma ei teaaa, ma ei oska üldse kinke osta. Mille järgi ma seda teen? 

[Gümnasist 1] Hmm.. midagi lõbusat?

[Gümnasist 2] Kuidas see mind aitama peaks? Ma ju ei hakka midagi igavat ostma, mõistagi midagi lõbusat!

[Gümnasist 1] Okei okei.

[Gümnasist 2] Kas sa istud arvutis praegu?

[Gümnasist 1] Gümnasist 1-e seni aktiivne olnud nimetissõrm tardub  ... Jaaa...

[Gümnasist 2] Tule palun ära sealt, mul on päriselt abi vaja.

[Gümnasist 1] Olgu olgu. On kosta, kuidas tõuseb püsti ja liigub mujale. Kinki jah? 

[Gümnasist 2] Jaa. Kuidas sa kinke ostad?

[Gümnasist 1] Hmm. Ma ei ole väga mõelnud sellele.. Tuleb pähe umbes nii, et on meelde jäänud mingid asjad, millega teised on tegelenud või mida on mainitud viimasel ajal. Ja siis olen hankinud midagi sellega haakuvat.

[Gümnasist 2] Nii et nad on midagi tahtnud ja siis sa oled selle neile andnud?

[Gümnasist 1] Jah, vist küll. On olnud küll nii, et on öelnud täpselt, mida tahavad, ja ka nii, et on olnud mingisugune aktuaalne huvi, ja siis olen midagi ostnud, mis oleks sellega seotud.

[Gümnasist 2] Hm. Aga kui pole midagi sellist? Kõik näivad rahul olevat, ei ole mingit märgatavat uut hobi... ei ole mingit aktuaalset lemmikfilmi..

[Gümnasist 1] Ma ei tea...

[Gümnasist 2] Nooh! Näed! Fakk noh...

Vaikus.

[Gümnasist 2] Hallo?

[Gümnasist 1] Tegelt... nüüd kui ma mõtlen... tulevad meelde ühed jõulud, paar aastat tagasi.. Sain kaks erinevat kinki... üks oli onupojalt ja teine tädi käest... 

[Gümnasist 2] Ahah?

[Gümnasist 1] Onupojalt sain ühe mängu, päris kalli, lahe mäng ka, nii et olin selle üle rõõmus, ja nii... Aga see oli just selline top10-mäng, sain aru, et ta oli väljas kinke ostes lihtsalt läinud ja võtnud sellise tüüpilise mängu, FPS-i. Tõesti, see mäng polnud halb ega midagi, aga... Ja siis see tädi kink, see polnud midagi väga erilist, lihtsalt sellised jalka põlvekaitsmed, mis oli ülihea, kuna olin just hakanud trennis käima, ja ilma nendeta oli veits valus ja nii... Ta tuli pärast ja küsis üle, et kuidas meeldis ja nii, ja see oli kuidagi... 

[Gümnasist 2] Ta oli rohkem sellele mõelnud?

[Gümnasist 1] Jah. Vist küll. See oli rohkem just mulle. Mitte ükskõik millisele kaheteist-, kolmeteistaastasele.

[Gümnasist 2] Hmm... nii et kuigi esimene kink oli iseenesest lahedam, siis meeldis teine rohkem?

[Gümnasist 1] Jah. Tegi rõõmsamaks. 

Paus

[Gümnasist 2] Kurat, kammib ära. Koolis pole terve aasta ühtegi nii rasket probleemi pakutud. 

[Gümnasist 1] Naerab Jaah, siin pole neid õigeid vastuseid.

[Gümnasist 2] Nii et kingi kvaliteet on selles, et kas see, kes kingib, on sulle mõelnud?

[Gümnasist 1] Midagi sinnakanti küll. Tuleks mingisugune kauge sugulane ja annaks sulle Ipadi, siis sa.... no okei, see oleks ka päris lahe, aga see, et vanemad sulle kingivad mitu kinki, mis on kõik seotud sellega, kes sa oled, on ju kõvasti parem. Lõppude lõpuks.. vist.

[Gümnasist 2] Tead, see on päris tähtis punkt selle asja juures. Mul meenuvad ka need korrad, mil kinkija on tõesti midagi lahedat, sobivat välja mõelnud, see on alati palju mõjuvam olnud.

Eemalt hüüab naisehääl.

[Gümnasist 1] Oota korra.

Hüüavad midagi omavahel.

[Gümnasist 1] Kuule, ma pean kohe minema.

[Gümnasist 2] Pole hullu. Kuule, tänks mees, see aitas täiega. Ma nuputan veel.

[Gümnasist 1] See aitab ju mind ka, helista jälle kui vaja.

[Gümnasist 2] Okei, tavai.. čau!

[Gümnasist 1] Čau!

Klõps. Klõps.

Jõulud on vastus (Ott Ojamets)

Jõulud on vastus.
Igal jõulul kordub minus üks müüdi sarnane teema. Peamiselt on ta müütiline seetõttu, et ta kordub iga jõul.
Siis ma mõtlen üksindusele, koos olemisele ja selle vahekorrale.
Ja kui detsember algab, siis ma tunnen, et me kõik oleme maailmas üksi.
Ja kui saabub detsembri esimene nädal, siis ütleb mu sõber, et protsess on oluline, mitte ühekordne saavutus.
Ja armastamine on protsess.
Ja kui saabub detsembri kolmas nädal, siis ma vaatan inimesi enda ümber ja tunnen, et nad on nii pööraselt ilusad ja ma olen neid väärt.
Ja siis kui on pere koos ümber laua. Mis siis, et korraks. Sest kõigil saab ju alati pärast esimest kahte kartulit kõht täis. Ja siis läheb üks välja suitsu tegema. Teine läheb telekat vaatama. Ja kolmas tunneb, et kõik võiksid ikka veel ümber laua istuda. Ja neljas jääb tema juurde. Sest oma ema tuleb armastada.
Ja siis ma tunnen, et nad on sellised armsad, minu pere. Vaatan neid ja mõtlen, et veider küll, ilus samuti. Kentsakalt tavaline. Kentsakalt huvitav. Veidralt vastakas sellele, mida ma isa näin uskuvat. Ent tulen ise sealtsamast. Ja siis ma mõistan, et üksi ei ole mitte midagi. Ma mõistan siis, et ainult koos on midagi. Embused on midagi. Ja inimesed koos selles maailmas on midagi.



(Häid vastuseid küsimusele: "Kuidas mina saan midagi hea teha?" leiad siit: http://www.muudamaailma.ee/)

Jõuluhaikud (Sebastian Talmar)

Jõulud on sõprus
perekond kuuse ümber
känd metsas ootab


****


Jõulud on seiklus
päkapikk piima naudib
kass kergitab pead


****


Jõulud on kiired
saan kihutab taevas
Rudolf ei jaksa




(Kui tekkis tuju toetada, vaata http://www.facebook.com/kuulikodu?sk=info)

... (Sanna Kartau)

Jõulud on

Aga tunne on kuskil rändamas...

 

Võib ju olla

Küünlasära ja piparkook

Ja roosa või roheline glasuur

Vanaisa pruunide silmadega

Aga see ei ole kõik

 

Ja lapsed võivad laulda

Võime kirikuski käia

Visata pikali teravkülma lumme

Käest kinni hoida

See pole veel see

 

Naeratada võime, naerdagi

Ja seapraad veinimarinaadis

võib olla parem kui "Kolmes ões"

Õde võib mind tugevamalt kallistada

Võin kingiks saada südame

 

Ei, ei - detsembri lõpp ei ole täielik

Pole ideaalne ja klassikaline

Omamoodi ja nii, nagu alati on olnud

Ilma alati erutava

"Üksinda kodus" maratonita.

Kellel miskit tuksuma lükkas, võib oma hinge tagant hariduse parendamiseks anda veidi siia: 

MTÜ Noored Kooli

... (Aarne Kallas)

Jõulud on hea lõhnaga.

Pange ennast korra seisma keset melu.
Kohanege paigalolekuga ja puhastage ninasõõrmed näpuga (vajaduse korral kasutage taskurätikut). Kui nina on valmis vastuvõtmaks erutusi, siis suunake seda endast vasakule - Parfümeeritud neiud, kes söövad mandariine. Võtke hetk aega selle nautimiseks ja suunake nospel paremale - paremalt leiate väljapeetud välimusega naisterahva, kelle suu ümbrus lõhnab hõõgveini ja kaneeli järgi, soovitan kindlasti nuusutamisest kaugemale minna ja juttu rääkida temaga, teete ta päeva muinasjutuliseks.
Kui tujud tekitatud ja hing ihkab jahutamist, siis pöörake nina taeva poole ja hingake karge kopsutäis värsket õhku, niisis lõhnameeled neutraliseeritud. Nüüd tuleb kõige tähtsam ninapööre ja see on oma enda selja taha.
Miks kõige tähtsam? Aga seepärast, et silmad harjuks üle õla vaatama järgi neiudele, kes söövad ahjukuumasid saiakesi ja kes häbenevad sinuga rääkida. Kõige magusamad ja naljakamad musid tulevad nendelt, sest nende huuli katab peenike tuhksuhkru kiht.
Päike on ammu loojunud. Nuusutades aeg lendab.

(Soovi korral asendada naissoole vihjavad sõnad meestele vihjavateks)



Kellel tekkis tahtmine minu tuju paremaks teha, siis raha ma ei soovi, käin tööl.
Kuid head sõnad pole ammu minu kõrvu silitanud - Oma hellitused saatke aarne.kallas@tlu.ee

Vihje seisneb selles, et paljud püüavad oma hingerahu saavutada annetusi tehes ja inimesi aidates.
Kõige rohkem vajab hoolt inimene teie kõrval. Avage ennast oma lähedastele ja andke neile mõista, kui tähtsad nad teie jaoks on.

... (Sandra Mirka)

Jõulud on midagi salapärast, mis lahvatab siiraist silmist, kisub südame härdaks, 
kannab suudlused suule- muudab inimese inimeseks.
Sel ajal kantakse reeglistikku andmisrõõm ja heidetakse isekus kappi konutama.
Lõhnad kõditavad ninasõõrmed tagurpidi, kõik tundub olevad magusam, maitsvam ning soojem.
Lumigi krudiseb talla all laulda.
Kallid, kuulake laste naeru ja naerge kaasa!
Päevad on küll armetult lühikesed, aga öös on jällegi asju, 
mida paljas silm seletada ei jaksa, nii et parem kuulake..
Kuulake kõrv kikkis põranda krabinat, armsama lähedust, pale punetust, rinna tukslemist.
Kuulake kiindumust ja laske teistelgi sõna lausumata kaeda neid ümbritsevat ilu.


(Kui su sisemine jõuluvana on veel vähe jaganud, siis Eestis on veel peresid, kel kodud kinkideta  http://www.delfi.ee/z/joulupuu/ )

Mõne sõnaga Jeesuse härra sünnipäevast (Grete Jürgenson)

Jõulud on jadamisi külastusi,
hulgakesi huikamisi ja jaokaupa sekeldusi.

Näiteks möödund pühil
taadil kanakont lõi sooltes tralli.
End vastu pimesoolt ta nühib,
elu põrguks teeb taadi organil nii kallil.

Hiljem taadu abi sai ja
õhtu möödus kenasti.

Tunamullu vennaraas
vastu päid ja jalgu sai,
et miks suitsetama hakkas.
Toas tõesti oli suitsuhais.

Hiljem vennas leppis ää’
vanemate häädega.

Ja näiteks nendel pühil  mina
matsutan ja luristan,
laua taga pühin nina,
morssi kurgus kuristan.

Hiljem padjal leban, nokin nina,
need jõulud „rikun ää’“ vaid mina.

(Kui tekkis tuju laste jõulud paremaks muuta, siis sooritage üks annetus: http://www.laanlane.ee/article/anneta-haapsalu-lastekodu-heaks)

Jõulud on kingitus (Ott Ojamets)

Jõulud on kingitus, mis eelneb kõigile teistele kingitustele. Ülejäänu on puhas boonus. Kõige konkreetsem kingitus on pipargoogi maitse, glögi lõhn, verivorstid, hapukapsas, päkapiku jäljed lumel, teadmine, et kevad ei ole kaugel, teadmine, et lumest saab ehitada ehitisi ja lumememmesid, teadmine, et sa oled oma vanemate jaoks ikka veel laps, olgu sa 12 või 50.
Kõlavad akordid ja sõbrad. Varased verivorstid detsembri alguses. Ma ei tea mitu pudelit veini siia toodi. Ja maalt vanaema juurest toodud spetsiaalset sõstrkonjakit, enda tehtud. Kõik on ümber suure laua. Üks meist on diivanil ja loeb fotoajakirja. Teine kirjutab käesolevat lugu. Üks tegi just teisele musi. Need olid ühed teised üks ja teine.
Üks meist paigutas just meetri kõrguse lauamängude virna eest, et teised pääseksid mööda käima. Naer kõlab. Selline detsembri algus. Väike ärevus on ka. Kõik, kõik meist loodavad, et homme on sussi sees midagi. Mulle meenus täna, et ma ei olegi veel sussi aknale pannud. Seda lootuse ja armastuse vajaduse märki. Armastavad inimesed on nii ilusad. Nii hea on neid vaadata. Meid kõiki vaadata.
Kaminas põleb tuli väga tormakalt, õhurõhk on kõrge. Kaks kala akvaariumis on samasugused kui kogu eelneva aasta. Ega nad meelega. Neil lihtsalt ei ole jõule. Meil on. Meil on.




(Kui ka Sina midagi kinkida tahad, kiika http://www.muudamaailma.ee/)

Meie aeg (Uku Talmar)

Jõulud on meie aeg. Või vähemasti meile meeldib nii öelda. Kunagi oli see vist tõsi ka.

Me oleme aasta aega selle nimel vaeva näinud. Kogu meie töö kulmineerub nüüd.

Paljud meie seast on riskinud oma eluga, et eelnevate kuude jooksul lapsi salamisi jälgida ja võimaluse korral nende aknalaule jäetud kirjadest koopiad teha, et meil oleks ettekujutus iga lapse soovidest ja vajadusest. Me oleme küll osavad, aga iga aasta on siiski aina enam neid, kes ei naase iial Põhjanabale.
Asi on selles, et inimese kujutlusvõime võib mitte ainult luua, vaid ka hävitada ja mitteuskliku pilk on meile surmav. Tänasel päeval on uskujaid väga väheseks jäänud. Meie aga töötame sellele vaatamata edasi.

Ühe õige kingi valmimise protsess on ülikeerukas. Esiteks peavad meie psühholoogid ja pedagoogid lapse käitumisraporti ja võimaluse korral jõuluvanale adresseeritud kirjakese põhjal paika panema, mis on see üks asi, mis on selle väikse inimese südant kõige enam soojendada võiks. Siis antakse see kirjeldus edasi inseneridele, kes teevad valmis prototüübid, katsetavad neid väikeste päkapikulaste peal, viivad sisse vajalikud muudatused ja saadavad lõpp-produkti tootmisse. Tuhanded rabavad salajastes vabrikutes, et kõik need mänguasjad, sokid, koogid, kommid ja kaunistused õigeks valmis saada. Lisaks veel heasoovijad, kes lausuvad kõikidele kinkidele häid soove. See on väga raske, ent ülimalt oluline töö ja kuna meid jääb aina vähemaks, siis iga heasoovija peab aina rohkem endast välja pigistama. Keegi aga ei mõtlegi pooleli jätta.

Läbi salajaste kontaktide Hiinas ja mujal toimetame kõik kingid poodidesse laiali ja need ootavad siis seal enda omanikke. Te ei kujuta ette, kui keeruline on saada üht lapsevanemat ostma just seda õiget kingitust, mis me tema lapsele oleme valmistanud. Kink võib olla täpselt selles poes, selles osakonnas ja isegi sellel riiulil, kus vanem alati oma kinke ostab ja see võis isegi olla ära märgitud lapse kirjas jõuluvanale, kuid ka sellest tihtipeale ei piisa. Me sosistame öösiti lapsevanemate kõrvadesse, et nad unes oma lapse ideaalset kinki näeksid ja mõnikord poetame isegi mänguasja salaja ostukorvi, kui miski muu ei aita, kuigi me teame, et see võib vabalt meie viimaseks teoks jääda. Kuid isegi siis ostab tihtilugu mõni teine lapsevanem selle eest ära või jääb õige kink üldse poodi ning kogu meie raske vaev ongi olnud asjata. Aastast-aastasse lähevad külmetavate jalgadega lastele sallid või jäävad vanemate tähelepanu vajavate laste tarvis valmistatud perekondlikud lauamängud poodi ja nende asemel valitakse videod või arvutimängud. Eks me õpime oma vigadest ja proovime järgmine aasta jälle osavamad olla.

Vanimad meie seas mäletavad veel aegu, mil kingitusi sai lastele otse viia. Nad on näinud naerul suid ja rõõmsaid pilke ning kuulnud kiitust ja tänusõnu. Paljusid on isegi kallistatud. Kallistatud! Meie palgaks on aga elutoa akna nurgast piiludes näha vilksamisi naeratust või heal aastal isegi mõne lapse rõõmuhüüet kuulda. Ja kuigi nii on raske, sest me elame laste rõõmu nimel ja tegelikult isegi selle (ja ainult selle) toel, ei kavatse me kurta.

Ja siis veel paharetid. Nad on meie igipõlised vaenlased, need vastikud väiksed rohelised gremlinid, kes teevad kõik, mis nende võimuses, et jõulud ebaõnnestuksid või üldse ära jääksid. Nad pommitavad meie vabrikuid, levitavad internetis jõuluvastaseid kuulujutte, saboteerivad meie lumepilvemasinaid ja kukutavad jõulukuuski. Viimasel ajal on nad aga eriti kurikavalad olnud: nad on hakanud oma jõulukinke tegema. Selliseid, mis mitte kellegi südant ei soojenda ega tee maailma kuidagi paremaks, aga on see eest odavad või kujutavad popikoone või tulnukpiraatroboteid. Kurb, kuid see töötab. Meil ei jää muud üle, kui ikka endast parim anda ja loota.

Kunagi oli kõik teisiti. Kunagi meisse usuti.

Lapsed ja lapsemeelsed usuvad siiani. Paljud aga näevad kurja vaeva, et meist parimal juhul ilus lapsepõlvemälestus alles jääks ja halvemal juhul kõigi silmis kapitalistliku ostupüha kurjad käsilased saaksid. Nii olemegi me sunnitud kogu oma tegevuse põranda alla viima, aga me ei anna alla.

Seni oleme me veel suutnud sellele kõigele vastu panna ja jõulud on toimunud, kuid meil on tunne, et me oleme seda sõda kaotamas. Kui inimesed vaid usuksid...

Lootust tekitavad need tänuväärsed inimesed, kes ise kinke valmistavad ja teistele lihtsalt südamest head teevad või soovivad. Ei ole võimalik kingitust või heategu teha nii, et sellesse natukenegi sooja südant sisse ei pandaks. Võibolla ühel päeval, kui meid enam alles ei ole, võtavad just nemad kogu ilusate jõulude loomise koorma enda õlule. Jah, küllap just nii lähebki.




(Kui Sul tekkis soov kellelegi midagi anda, kiika http://www.heategevusfond.ee/aita-sina-ka)