Vaadata eemalt ja aduda.
Mõelda: küll kodus olla on hea
ja äkki kadudes tegime vea?
Kuid oma vigadest me õpime palju
ja neist saab alati parimaid nalju.
Ärgem kartkem proovida, eksida,
me pole loodud, et teistele meeldida.
Kui kaome, siis oleme endaga üksi.
Seda ei asenda siin ilmas miski.
Hirmus on, jah, aga vajalik ka,
sest teisiti ennast tunda ei saa.
Selleks me peamegi kaduma,
et võiks vaikselt hakata aduma:
kõik, mis juhtus, oligi hea
ning selles kaheldes teemegi vea.
(Väärt ettevõtmine: http://www.dharma.ee/?pid=11&lang=2)
No comments:
Post a Comment